Põhjamaade ajalugu
a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased
eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu).
Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele.
XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid.
Rootsi XI-XIII saj
Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete
põetamine, tellisepõletamine).
Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja
perekonnanimede panekusse.
Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis.
Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja
nende suguvõsamõis oli Bjälbo.
Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``.
Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on
viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a.