Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. (3) Sellel ajal kanti ka palju parukaid. Versaille's töötasid selleks lausa eraldi parukameistrid. Enamus parukaid tehti loomakarvadest, kasutati ka mererohtu ja maisikiude. (3) 1.1.2 Louis XIV periood Kuna kuninas Louis XIV juuksed olid väga tihedad ning pikad, siis tema esialgu parukaid ei tunnistanud. Hiljem hakkas aga tema juuksekasv märgavatalt hõrenema ning ka tema hakkas pandma parukaid. Sellega seoses kehtestas ta ka üleüldise parukakandmise korra. (3) Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, kuid edaspidi ilmuvad parukad, said endale nimeks ,,Lõvilakk" ja ,,Puudel". Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse (3) Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja
kalendri nimepäevaga kokku sattuda, sest märksa tähtsamaks loeti ristimispäeva, kuna alles siis sai inimesest koguduse liige. (Ibid) Säilinud on üksikuid teateid nimepäeva pühitsemisest, mis on näiteks Lätis tänapäevani säilinud. Seegi seostub muidugi kristliku traditsiooniga ning pühakutekultusega. Vanast, kelle määne nimi panti pidi rahu olõma. Kua laiga lats sündü, määntse' pühi' olli lähkoh, sis' papp nimet koll' nimme ja pidi noid üte pandma. Ku' tul' tuu praasnik, kel oll' sääne nimi, sis tuu läts kerkohe uma nimepäävä. Ülti sis', õks om hüä, ku' uma nimepäävä saat kerkohe. Sis jummal av'tas õgah paigah. (Ibid) 15 Wanadest päritud moe mööda antakse tähtpäewade järel lastele nimed: sünnib poeg-laps enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed,
annaabi.ee 
