Eesti taimestik
vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne
on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu
ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti
salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna-
Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi.
Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik
salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske,
rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvadpuuliigid).
annaabi.ee 
