Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ma ei müü neid ülepea mitte,
sest mis ütleks onu, kui ta kuuleks, et mina olen tema kalli kingi müünud mõne juudile või
tatarile. Nii et müügist ei või siin juttugi olla. Sest ega ma ogar ole, et ma niisukesi asju,
niisukest varandust lähen kolme, nelja rubla eest müüma. Ütle nüüd isegi, mis saan ma selle
raha eest asemele? Mitte kui midagi! Sellepärast pea meeles: mitte kunagi asju alla oma hinna
müüa, mitte kunagi! Iseasi on pandimaja, see on hoopis teine register. Pandimajasse võib
ükskõik kui odavasti viia, sest sealt saad asjad tagasi. Linnas on selle poolest hästi korraldatud:
on sul vaja, ostad asja, ei ole enam vaja, viid ta jalamaid pandimajasse ja võtad asja asemel
sula raha. Lihtne, eks? Ja raha on hoopis teine kui juuditurul, sest seal, pea meeles, ei makseta
mitte midagi. Juudil lihtsalt ei ole maksa, niisuke on see juudituru juut. Aga pandimajal on ja
tema maksab. Ehk miks ei peaks ta niisukeste asjade eest maksma, nagu need siin on. Selle