tulele, et kartulid kuivaksid. Peamine kartulikõrvane oli soolasilk. Igaüks võttis laualt silgu sabapidi ja lõi silgu sabapidi vastu kausiäärt, et sool maha rapuks. Peale hammustati kartuloit. Silku söödi ka sedasi, et pandi koos kartulitega keema või asetati kuumade kurnatud kartulitele. Kaalikas, supp ja käkk Sügisel pandi tareahju naereid ja kaalikaid küpsema. See oli karjalapse töö. Kaalikaviile pandika kartuli-tangusupi sisse, mida keedeti katlas. Kartuli-tangusuppi keedeti rohkem, kui tangusuppi. Seda sellepärast, et see oli toitvam ja tangu läks suppi vähem. Kuna tangud vajusid põhja, oli supil tihti kõrbemaitse juures. Mulgimaal keedeti tangusupis odrakäkke. Selleks võeti supileent, lisati munad, segati juurde nii palju odrajahu, et saaks käte vahel vormida käkid. Kui käkid pinnale kerkisid, olid need valmis. Pärast seda pandi need kaussi tahenema.
mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse. Ta arvas terve oma elu et oli leidnud Indiasse meretee, kuid see oli olnud hoopis Ameerika. Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud nn meretee Indiasse polnud õige, ta purjetas piki Lõuna-Ameerika ranikut lõunasse ja sai teada et see on Eurooplastele senitundmatu manner. Tema nime järgi pandika Ameerikale nimi. Fernao de Magalhaes- Avastas meretee Indiasse ümber Aafrika ja sooritas ümbermaailmareisi ja tõestas sellega, et maakera on ümmargune. 15 saj- vallutati Pürenee ps türklaste käest tagasi. 1488 a- Henrique Meresõitja organiseeritud reis ,kus meremehed jõudsid sellel aastal Aafrika lõuna tippu. 1498 a- jõuti Vasco da Gama juhtimisel piki Aafrika rannikut Indiasse 1492 a- Christoph Kolumbus jõudis Hispaaniast Kanaari saartele