Ajalugu §11-14
Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles'i
lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades
selle demilitariseeritud tsooniks. Amaloogsed rahulepingud sõlmiti Saksamaa
liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid
rahulepingute tulemusena Ungari jaTürgi, kes kaotasid suured territooriumid.
Rahvasteliit Loomise ideega tuli välja Woodrow Wilson. Põhikiri panddi
kirja Versailles'i rahulepinguga. Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid:
· Rahu- ja julgeoleku tagamine
· Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel
Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit:
Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide
esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK,
USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal).
annaabi.ee 
