Kubism
stereomeetrilistena ehk esemete kujutamine mitmest vaatevinklist ühekorraga. Nad lähtusid asjade
ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on, näiteks
me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge. Kubismi jaoks
oli määrav eseme vorm ja kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati
meelega tähele pandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid.
Algset kubismi perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda
perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud, natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks st
geomeetrilisteks kujunditeks ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis
kannab nime ,,sünteetiline kubism". Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid ning
alles siis mõtleb välja motiivi