Holokaust
Välikomandantuurist nr 599 tulnud veoautod, mida ma antud eesmärgil kasutasin,
osutusid ebapraktiliseks ning seda kahel põhjusel.
1. Neid juhtisid tsiviilisikud. Salastatus ei olnud seega tagatud.
2. Neil puudus katus või present, nii et linnaelanikel oli võimalik näha, kes olid autodel ning kuhu me
sõitsime. Väljaspool laagrit olid kogunenud juudi naised, kes ulgusid ja karjusid, kui me minema
sõitsime.
Paik, kus mahalaskmine toimuma pidi, asus väga heas kohas: Pancevost põhjas, päris Pancevo tee ääres –
Jabukas. Seal asus kallak, mis oli nii järsk, et sealt hädavaevu üles sai ronida. Otse kallaku vastas oli soo ning
natuke eemal jõgi. Kõrgvee ajal (nagu oli 29. oktoobril) ulatus jõgi peaaegu kallakuni välja. Sellepärast oli
vangide põgenemise takistamiseks vaja vaid vähest jõudu. Teiseks soodsaks teguriks oli liivane maa, mis
kergendas hauakaevamist ning lühendas seega tööaega.
9