Afganistan - referaat
territooriumist on madalamal kui 600 m.
Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad
tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged
lavamaad (Rgestni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mrgow, peamiselt purdmaterjali ja
saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi
loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on
3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi
põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse
tunneli.
Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub
7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused.
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.
annaabi.ee 
