Üldine Teatriajalugu I
Absoluutne loominguline vabadus. Hoffmanni kohta
teada, et ta oli väga hea jutuvestja, isegi ebatavaline. Kõik jäid kuulama, kui ta rääkima hakkas.
Haaras kuulajate tähelepanu jäägitult, monoetendused olid. Karakteri, kellest ta rääkis, joonistas
ta paberi peale üles. Tema jaoks ei olnud oluline millise kunsti kaudu end väljendada. Hoffmani
kaasaegne teater ei olnud võimeline adekvaatselt avaldama tema teoseid. Ta tajus seda, kuna oli
teatris töötanud. 1810-1812 töötas ta Pambergi teatris. Hoffmann oli sunnitud sellest teatrist
loobuma. Puudusid mistahes kriteeriumid näitleja töö hindamiseks tol ajal. Hoffmann püüdis
neid välja töötada, püüdis luua midagi näitlejaansambi kohta. Samad kriteeriumid nagu orkestril.
Seda Sacchi truppi kandis ta oma peas nagu ideaalkuju. Elus ei olnud ta seda truppi aga mitte
kunagi näinud. Tema peas kui täitumatu unistus ideaalsest teatritrupist. Gozzi't idealiseeris ta.