Sküütide kunst
valati ohvri pea veiniga üle ning seejärel
lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati
parem õlg koos parema käega keha
küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need
jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid.
Joodi oma esimese vaenlase verd.
Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti
ka jooginõusid.
Leitud on rohkesti peremärke tamgasid,
mida on peetud ka päris kirjaks
Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui
naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti
ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit.
Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani,
kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist
kuni kaasajani mainitud ka piltlikult
barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena.
339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur
osaliselt keltide ja sarmaatidele.
Sküüdi päritolu on legendides või
hüpoteesides oletatud ka anglosakside,
kasahhide, jakuutide, pustude, piktide,
türklaste jt puhul.