Eesti traditsiooniline rahvakultuur
paganlikeks. Säilinud on neist vaid varemeid, mälestusi, kohapärimusi ja legende. Vanimad meie päevini säilinud
puust sakraalehitised asuvad rannarootslaste aladel. Alles hernhuutliku liikumisega, mis Eestis algas 18.sajandi
teisel veerandil, hakkas kujunema ka vahetult talupoeglik sakraalarhitektuur. Sellised sarnanesid nii väliselt kui
sisemiselt muude taluehitistega. Peale suure palvetoa oli ka mõni ruum kaugemalt tulnutele.
Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse
tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel
on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud
tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul
annaabi.ee 
