Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema rituaalselt puhas nagu peab olema puhas ka koht, kus palvetatakse. Seda peetakse puhtaks siis kui koht on kuiv. Selleks kasutatakse palvevaipa. Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Moseede juures pesemiskohad. Seda protseduuri võib läbi viia ka liivaga. Õige palvesuund on Meka ja sealse Kaba pühamu suunas. Iga Mosees seinas süvend, mis osutab palve suunale. Palvusi võib teha nii üksinda kui mitmekesi. Kõige olulisemaks päevaks on reedene keskpäevane palvus, mis toimub Mosees ja kuhu kogu islamiusuline kogukond peaks kokku kogunema. Sellisel päeval loetakse ette jutlus. On ka kindlad palve asendid ja liigutused, liigutuste sarjasid nimetatakse rak'a. Palvuse juhiks võib olla põhimõtteliselt iga moslim. Palvuse juhti nimetatakse imaamiks.
Põgenes Yatribi. Hidzra Muhamedi põgenemisega Mekast sai alguse araablaste ajaarvamine. Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed ei tahtnud ise otsustada ja lasi kaamelil mööda linna ringi käia. Koht, kus kaamel sööma jäi, ehitas Muhamed oma maja. Tema elupaigast tehti mosee. Muhamedist sai poliitik, kogukonna- ja sõjaväejuht. Yatribis oli Muhamedil tõsine tegu juutidega. Algul püüdis ta olla juutidega ühtemoodi. Palvesuund muudeti algul palvetati Jeruusalemma poole, pärast Meka poole, kuigi Meka oli sellel ajal veel paganlik linn. Yatrib saab nimeks Medinet-et-Nebbi (suupäraselt Mediina) e. prohveti linn. Meka vallutamine sai eesmärgiks. Meka karavane röövitakse mediinlaste poolt. Meka linn alistus ilma lahinguta aastal 630. Kaaba tempel moslemite kõige püham paik. Muhamed pani käe sealoleva kivi peale ja lausus: ,,Jumal on ainus!" Muhamed suri aastal 632.