Kunsti ajalugu
Varaseim egiptuse haudehitis - mastaba - on tuntud juba vaaraode I dünastia ajast ( Vana
riigi algus ). Väliselt meenutas mastaba lameda katusega elumaja, mil oli kaks petikust.
10
Nende ette oli rajatud ohverdamisõu. Varjatud sissekäigust võis pääseda maa - alusesse
hauakambrisse, kus asus sarkofaag. Aja jooksul mastabad täiustusid, selle maapealsesse ossa
ehitati mitmeid palveruume, koridore, saale ja laoruume. Juba vana riigi varasel perioodil
kujunes mastabast omalaadne vaaraode võimu ja kultuse sümbol. Järjest kasvav kultus ja
järjest suurenevad ehitustehnilised oskused viisid ehitusmeistrid mõttele veelgi suurematest ja
võimsamatest ehitustest - püramiididest. Esimene neist sai teoks 28. saj. eKr. III dünastia ühe
võimsama valitseja, vaarao Djoseri püramiidi näol. Ajalugu on säilitanud ka selle esimese
püramiidi ehitusmeistri - Imhotepi nime
annaabi.ee 
