"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
mõned uustalud ja tänavad.[14.]
7
1.6 Ohverdamise aeg
Ohverdamise ajast rääkides tuleb vahet teha üksikute inimeste ja suure hulga
ohverdamise vahel. Üksikud võtsid tarbe korral igal ajal ohverdamise ette: hommikul,
lõunal ja õhtul, sagedamini ometi pimedal ajal, öösiti. Iga nädalapäev kõlbas
ohverdamiseks, kui ka mõnele eesõigus anti, nagu näiteks neljapäevale. Tänuohvri
viimisele pandi vähe rõhku nädalapäeva peale, palveohvri viimisel aga seda rohkem;
niisugust ohvrit ohverdati tavaliselt neljapäeval või tähtpäeval.
Suure hulga üleüldisi ohverdamised toimetati tavaliselt määratud ajal:
neljapäevaõhtutel, tähtpäevadel. Tähtpäevi leidub palju. Nelja aega aastas peeti
iseäranis tähtsateks: jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev.
Ohvritega pühitseti veel aasta algust ja lõppu, uut jõulu, maarjapäeva, tõnisepäeva,
nelipüha, vastlapäeva, kadripäeva, hingede aega jne
annaabi.ee 
