Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga talle tundus imelikuna, et tema loeb palvet keeles, millest hauaspuhkajal
polnud siinilmas vähematki aimu, ja nõnda jättis ta lugemise, teeskles ainult, nagu ta loeks.
Tõeliselt mõtles ta sootuks teistest asjadest. Aga kui ta pärast katsus meelde tuletada, millest ta
seal haua juures kummardudes oli mõelnud, siis oli kõik ununud, nagu polekski ta seal millestki
mõtelnud, vaid ikkagi issameiet lugenud.
,,Jah, siin on see tema Rheini-äärne," algas härra Schulz pärast palvelugemist. ,,Teie muidugi ei
mõista, mis see tähendab, sest teil ei ole oma Rheini. Aga mina mõistan oma isa, kuigi ma pole
Rheini näinud. Rhein oli minu isa viimne eluunistus ja mina pidin selle unistuse teostama. Ma
teile vist rääkisin, kui tõite mulle härra Mauruse kirja. Aga pidage meeles, mis mina teile ütlen:
Kui teil kunagi on elus mõni suur unistus, siis teostage seda ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis
loobuge, alistuge, aga ärge lootke teiste peale