Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
räägitakse. Kas ta on koht, vaim või koht kui olend, seda ei püütagi määratleda, kuid
metsas või ka mujal ruumis on selliseid kohti, mille kohta öeldakse eksitajakoht, kus
tuleb ette eksimiskogemusi. See tähendab seda, et aja ja ruumi teadvus läheb inimesel
sassi, ta ei saa aru, kus ta on, ruum on võõras. Kui inimene on eksinud olekus, siis tajub
ta ruumi teistmoodi: enda talu juures võib näha hooneid, mida tegelikult ei ole.
Eksimise vastu on abivahendeid, võib aidata palvelugemine, võib jalanõud ära
vahetada (vasak-paremaga), tõmmata mõni riideese selga pahupidi. Eksimisest võib
välja aidata ka mingisugune tugev hääl, mis äratab üles sellest poolune seisundist.
Igavesti eksimine ei kesta, kuid kui kaua ta kestab, seda ei saa prognoosida.
Teine valdkond loodusvaimudest on igasugused veega seotud olendid. Üle-Eestiline
mütoloogiline olend on Näkk. Sõna on rootsi algupäraga. Stereotüüpne näkk on ilus
annaabi.ee 
