EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA
perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega.
1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks
põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute
ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali
esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste
saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi
kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga.
Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik.
Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll
esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik