Muhu rahvariided
Ehted olid enamjagu pronksist, aga
ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise.
Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete
"vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul
kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas.
Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola
ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks
põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud.
Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood.
XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja.
XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood
- varrukateta liistik.
annaabi.ee 
