Antiikkirjandus
poolt varakult kõrvale. Nad säilisid esialgu vaid etenduste järelmänguna.
Titus Maccius Plautus esitas Rooma publikule Ateena jõukate kihtide jõudeelu, meeleliste lõbude
nautimist. Tema tegelaskonda kuuluvad jõukate isade pojad, varahimulised kupeldajad, armunud
sõjamehed, näljased parasiidid, kelmid, orjad. Sündmustik põhineb küll perekonnakonfliktil, küll
tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel. Leidub lausa koomilisi jante ja mütoloogilisi
paroodiaid.
Palutuse komöödia on suunatud jandile ja farsile. Ta kasutab eredaid ja pakse värve ning püüab iga
stseeniga naerma nakatada. Sellest lähtuvalt valib ta kreeka eeskujusid ja töötleb neid Rooma olusid ja
publiku maitset arvestades. Komöödia on tal üles ehitatud nii, et dialoog vaheldub retsitatiivi ja aariaga.
Tugevaimaks küljeks on võrratu keeleline väljendusrikkus – teravmeelsustest, sõnamängust,
hüperboolist ja sageli ka jämedast naljast tulvil dialoog