Nyströmi 3:0. Partermaadluses tegi ta mitu võtet ja sai vastase peaaegu selili, püstimaadlus möödus täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi.I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki.Üks päev puhkust ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. 7 maad olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (7 meest), Eesti 6-ga (sulgkaallane puudus).Raskekaalus oli 12 meest, neist vabamaadlusturniiril olid lisaks Palusalule osalenud Klapuch, Çoban ja Nyström. Puhanud mees oli aga Kurt Hornfischer, juba 17-aastaselt Moskva spartakiaadi võitnu, 1931 töölisolümpiamängude võitja, kolmekordne Euroopa meister. Keegi polnud teda võitnud.Esimeses ringis jäi Çoban alla Aleardo Donatile (Itaalia; 1:2). Teised favoriidid võitsid seljaga, kõige rohkem kulus aega (8.49) Palusalul Eduard Schölli (Austria) võitmiseks, kes oli "aukartustäratavalt suur, kuid ülemääraselt lihav"
) Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades. I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati. Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Olümplaste tagasitulek (rongiga Valga kaudu) kujunes triumfisõiduks läbi Eesti. Tallinnas Balti jaamas ja austamistseremoonial Kadrioru staadionil tunglesid tohutud rahvamassid. Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal
Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks. BERLIINI OM,1936 Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. EDASPIDI 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE
q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus).
Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine. Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Lisaks Palusalule sai Berliini olümpial tuntuks ka tõstja Arnold Luaäär, kes pronksivõiduks pidi üles tõukama 165 kg. Ta tuli sellega toime pärast seda, kui oli tõstalava taga hinge alla visanud pool klaasi konjakit. Selle saavutusega oli Luhaäär aga esimene eestlane, kes pärast kaheksa-aastast vaheaega taas medalini jõudis. Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai mõlemas maadlusviisis ka August Neo.
annaabi.ee 
