K. Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli"
Näiteks ei saa olla see
õhtu Inge jaoks sama õhtu, mis mõnele teisele inimesele, kelle mälestustesse sellest samast hetkest
hoopos teised tunded talletuvad.
Kuigi Inge veedab terve suve vanaisa kõrval justkui mingis rahumeelses õnneuimas, on hiljem
mälestustes sel siiski kibe maik juures. Südametunnistus heidab Ingele vanaisa surma ette. Kogu
teost läbib lahkumise, aja täitumise ja surmale valmistumise motiiv. Praosti matused peetakse
Palunurmel. Lapsepõlve koju naastes leiab Inge eest hoopis teistsuguse Palunurme, kui see tema
mälestustesse jääb.
Romaanis on tunda tugevat nostalgia hõngu. Seda, mis reaalsusega mälestustes juhtub kirjeldab
Ristikivi nii: "Unenäos ja mälestustes tunduvad asjad sageli ühteviisi lähedased ja ometi
kättesaamatud. Näeme neid päris selgesti ja üllataval kombel isegi mitmest küljest samal ajal. Aga
annaabi.ee 
