Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas.
Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik
kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein,
tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute
tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks.
Joonis 3 Näide aruniidust
Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Väikestel
nõmmeniitudel võib kidura heinakasvu tõttu veistel või hobustel sööki väheseks jääda.
Erinevate kariloomade koos või vahelduvkarjatamine on liigilisele koosseisule kasulik,
kuna erinevatel loomaliikidel on natuke erinevad toidueelistused. Näiteks hobused ja
veised väldivad väljaheidete ümbruses kasvavaid taimi, kus võivad seetõttu võrsuda
võsaliigid