Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Ordu kutsub pärast Durbeni katastroofi enesele toeks Saksamaalt vasalle igast seisusest kurelaste
maale, lubades neile maid kindlaksmääratud suuruses, vastavalt tulija seisusele (U. B. 362). Et
vasallidel õigus oli omale maakohti ehk mõisaid (allodia ehk curia) asutada, seks veel harimata
maad tarvitades või vabal kokkuleppel pärismaalastelt ostes, hakkasid nad eestlasi nende
päriskohtadelt ,,ähvardustega, löökidega, palumistega või maksuga" ära ajama (a. 1280, U. B.
467). Ikka suuremal määral andsid maaisandad laenuks pärismaalaste maid ning külasid ja
suurendasid nende kohustusi, niipalju kui seda lubas reaalsete jõudude vahekord. Paistab, et
esmalt ehk peaasjalikult külasid laenuks anti, milledel oli ühispõldusid.
Kuidas seisukord pärismaalastele tunduvalt raskemaks läks, näitab Saaremaa piiskopi Hermann'i
kirjutus a. 1284 (U. B. 490), mis vastristitute kohustusi nende palve peale kindlaks määrab.
annaabi.ee 
