EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA
kujundamist. Arhitektuur jagatakse kolmeks: sakraalarhitektuur (temple, kirik, kabel),
profaanarhitektuur (kindlus, avalikud honed, loss, mõisad) ja maastikuarhitektuur (aed, park).
Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades juugendiga kuni
lõpetades kaasajaga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks
olen võtnud nii sakraal- kui ka profraanhooneid.
Juugend
Tartu Pauluse kirik
Tartu Paluluse kirik kogudusekeskusena kuulub Eesti kontekstis maailmasõdade vahelisse
perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega.
1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks
põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute
ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali