Toiduainete taimne toore
magusam suhkur).
Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest.
Ehkki koguseliselt on neid vähe (kuni 2%), suudavad sidrun-, õun-,
oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape edukalt suhkrute magusa maitse
varjutada ning endid maitseaistingutes esile tõsta.
Lisaks suhkrutele ja hapetele sisaldavad valminud pohlad ka valke ja
minimaalselt rasvu.
Mikrotoitainetest on pohlades erinevaid vitamiine.
Neist olulisem vitamiin C (seda on võrreldes teiste marjadega suhteliselt
vähe).
Palukates on karotinoide ja bioflavonoide.
Olulisel hulgal on viljades erinevaid:
- kiud-, park- ja värvaineid,
- mineraalühendeid.
Pohlades on mitmeid glükosiide (bioaktiivne toime).
Vaatamata rikkalikule koostisele on pohlad suhteliselt lahja suutäis - 100g
marju annab sööjale 50-60 kilokalorit.
Kõige rohkem kasvatatakse pohla:
- Saksamaal,
- Hollandis,
- Poolas,
- Rootsis.
Pohlakultuuri saab rajada:
annaabi.ee 
