Dendroloogia
orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni, VIII-IX.
Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85
% vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets
annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad.
Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja
pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele
kanalistele metsisele, tedrele.
Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid
kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina
neerukivide puhul, samuti reuma raviks.
Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada,
samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi,
annaabi.ee 
