Brizzalov on ,,võõras", rahunes jälle. ,,Kuid siiski, sa mine palu vabandust," ütles ta. ,,Mõtleb veel, et sa ei oska publiku hulgas käituda!" ,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult... Ei öelnud ühtegi mõistlikku sõna. Ega olnudki mahti kõnelda." Järgmisel päeval ajas Tservjakov selga uue univormi, laskis juukseid pügada ja läks Brizzalovile seletama...Kindrali vastuvõtutuppa astudes nägi ta seal palju palujaid, aga palujate hulgas ka kindralit ennast, kes oli alustanud juba palvekirjade vastuvõtmist. Ära kuulanud mõned palujad, tõstis kindral silmad ka Tservjakovile. ,,Eile ,,Arkadias", kui mäletate, teie ekstsellents," alustas eksekuutor seletust, ,,kui ma aevastasin ja ...kogemata piserdasin...Vab..." ,,Kah asi...Hoidku jumal! Teie soov?" pöördus kindral järgmise paluja poole. ,,Ei taha kõneldagi!" mõtles Tservjakov kahvatades ,,Tähendab, on vihane...Ei, seda ei või niisama jätta..
tugevamad. See arusaam tuleneb ürgsest kogemusest, mille kohaselt maailmas tegutsevad üleloomulikud jõud. 3 Jumalate funktsioonide paljusus väljendub nende kõnetlusvormide paljususes, kui nende poole pöörduti seoses erinevate valdkondadega, milles nad rakendasid oma jõudu ja mis olid nende kaitse all. Nii oli Vannete Zeus ja Piiride Zeus, Palujate ja Külaliste Kaitsja Zeus ning Vihma ja Välgu Zeus. Kuid funktsioonide paljususele vaatamata säilitas jumalus oma põhiolemuse, individuaalsuse. Lõppsõna Zeus kehastas kõrgeima seadusliku võimu printsiipi, mis ühendas endas jõudu ja õiglust, toimides oma kõrgeima võimus abil maailma- ja ühiskonnakorralduse universaalse garandina. Zeus ei pärinud oma võimu esmasündinud pojana, vaid haaras selle endale terve rea kangelastegudega. Hesiodose(8. ja 7. saj