Ametniku surm - täispikk tekst
Ära
kuulanud mõned palujad, tõstis kindral silmad ka Tservjakovile.
,,Eile ,,Arkadias", kui mäletate, teie ekstsellents," alustas eksekuutor seletust, ,,kui ma
aevastasin ja ...kogemata piserdasin...Vab..."
,,Kah asi...Hoidku jumal! Teie soov?" pöördus kindral järgmise paluja poole.
,,Ei taha kõneldagi!" mõtles Tservjakov kahvatades ,,Tähendab, on vihane...Ei, seda ei
või niisama jätta...Ma seletan talle..."
Kui kindral viimase palujaga vestluse lõpetas ja oli siseruumidesse minemas, astus
Tservjakov talle järele ja pomises:
,,Teie ekstsellents! Kui ma söandan tülitada teie ekstsellentsi, siis nimelt kahetsustunde
pärast, võin öelda...Mitte meelega, võite ise arvata!"
Kindral tegi nutuse näo ja lõi käega.
,,Te ju pilkate päris, mu isand!" ütles ta, kadudes ukse taha.
,,Mis pilget siin võib olla?" mõtles Tservjakov. ,,siin pole hoopiski mitte pilget. Ise
kindral, aga ei suuda sest aru saada
annaabi.ee 
