Gyllembourg-Ehrensvärd'is (Heibergi ema, 1773-1856), kes 18. saj. aatlevas vaimus käsitles novellivormis kodanlikku kaasaega: eriti tuntud on tema teos ,,Argipäevalugu" 1828. Kuid siinkohal pole tegu realismiga sõna tõsises mõttes. Romantiline vool, enne oma otsustavat iganemist, annab veel kaks, ajajärku väärikalt ja lahendavalt lõpetavat suurt kirjanikku. Üks neist oli kuulsate muinasjuttude autor H. Chr. Andersen, teine Fs. Paludan-Müller. Nad ei passinud õieti ei romantikasse ega ka järgnevasse realismi. Siiski on Paludan-Müller vähemasti ütelnud teosega ,,Aadam Homo" otsustava hukkamõistva lõppsõna esteeditsevalt muretu geeniuse ideaali kohta ja sellega lõpetab otsustavalt ühe ajajärgu, jättes aga igasugused võimalused lahtiseks edaspidisele arengule. Romatismi lõpu tuntuim, maailmakirjanduseski ainulaadse koha omandanud taanlane Hans