Euroopa pronksi- ja rauaaeg
2.
pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja
Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide
dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms.
Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr)
-Unêtice
-kääpad, maa-alused laibamatuse
-tasakirved, rantkirved
Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr)
-kääpad
-pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved)
Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr)
-urniväljad- põletusmatused
-suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud
-kindlustatud asulad
Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia.
Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma
toodangut.
Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla.