vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. Vere kui puhversüsteemi abil säilitab organism ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseluiste ainete neutraalse reaktsiooni ja vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust. Inimese kehamassist moodustab veri 6-8 %, mis on täiskasvanul u 4-5 liitrit verd, millest vereplasma 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Vereplasma koostises on 90-91% vett, 6,5- 8%valku ja u 2 % madalamolekulaarseid aineid. Palsma on selgelt kollaka värvusega, mis peegeldab organismi sisekeskkonna seisundit: vere suhteline tihedus võrreldes veega on 1,025-1,029 ja suhteline viskoossus võrreldes veega 1,9-2,6; osmootne rõhk 768-819 kPa(7,6- 8,1 atm)Vereplasma on leeliselise reaktsiooniga, pH 7,35-7,4, Vereplasma osmolaarsus on ~300 mosm/l, Kogu vere viskoossus u.5*suurem kui veel. Vereplasma koostis ja füüsikalis- keemilised omadused hoitakse täpsete regulatsioonimehhanismidega stabiilsetena, mis on
annaabi.ee 
