Eesti murrete erijooned
Setu murrakud
Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini
Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus
Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald
Häälduslikud erijooned
· Tugev venepärane palatalisatsioon: näk'k' 'nägi', kavval ' 'kaval'
· Silbiharmoonia palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar'ä
'karja'
· Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat'
· Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab'
· Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus'
· Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et'
· Järgsilbis o
Morfoloogia ja süntaks
· St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks'
· Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on
põhiverbi järel)
Lõunaeesti keelesaared
Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on
annaabi.ee 
