Mitmekeelne oskussuhtlus
Mõni aastakümme
tagasi läheneti tõlkimisele ja tõlgetele pigem keele- või kirjandus-
teadlikust vaatenurgast. Nüüd vaadatakse järjest rohkem ka muude
teadusvaldkondade poole. Näiteks sotsioloogiast on üle võetud või
kohandatud erinevaid võrgustike teooriaid, mitmeid agentsuse käsitlusi,
Pierre Bourdieu väljateooria, ning uuritakse näiteks tõlkijate suhes-
tumist tõlketurul (Abdallah ja Koskinen 2007), tõlkija nähtavust ja
enesekehtestamist joonealuste märkuste kaudu (Paloposki 2010) kuid
ka nt ideede levikut tõlketeaduses endas (Götz 2012). Tõlkimisprotsessi
ja tõlkija uurimisel on abiks ka psühholoogiast pärit teooriad ja
meetodid, nt allpool kirjeldatud kognitiivsest psühholoogiast pärit
valjustimõtlemisprotokollid3 ja pilgujälgimine4 . Interdistsiplinaarsus
on tõlkimise uurimise puhul olemuslik ja täiesti loomulik, kuid ka
problemaatiline, kuna võib juhtuda, et uurija ei tunne kasutatava
meetodi lähtevaldkonda eriti põhjalikult, kui üldse
annaabi.ee 
