tehnikamaailm.ee/est/tech/2005/04/? headerID=311 3. The irish astronomical yournal december 1955 no. 8 http://articles.adsabs.harvard.edu/full/seri/IrAJ./0003//0000237.000.html Pildid http://www.friedensblitz.de/sterne/schmidt/Schmidt1.html http://pilt.delfi.ee/album/157019/?view=blog&page=199 http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?bernhardschmeestits.htm http://en.wikipedia.org/wiki/LAMOST http://www.astropics.com/Palomar-Observatory-Milky-Way-Photograph.html Lisa 1. Bernhard Voldemar Schmidt´i portree Lisa 2. Schmidt` i observatoorium Mittweidas Lisa 3. Originaal Schmidt`i kaamera (1932), peegli läbimõõt 44 cm Lisa 4. Palomar´ i Observatoorium (San Diego, California) ja Linnutee Foto: Wally Pacholka Lisa 5. Schmidti süsteemi teleskoop Big Schmidt Mount Palomari observatooriumis. Peegli läbimõõt on 1.5 m, korrektsiooniplaadi läbimõõt 1.22 m Lisa 6. Teleskoop LAMOST Hiinas Lisa 7
when they noticed a brightening. The star had exploded just a minute or so after the burst, but most of its energy was invisible ultraviolet and x-ray radiation. Its visible light had brightened more slowly, and now it was finally outshining the afterglow. For the first time, astronomers had seen a gamma-ray burst evolve into a supernova from the very beginning. Eighteen days after the supernova flared into view, astronomers were still watching. Atop Palomar Mountain in southern California, the observatory dome's twin shutters slid open under patchy clouds, letting a sliver of night sky fall onto the caged mirror of the 200-inch (508- centimeter) Hale Telescope. Caltech astronomer Avishay Gal-Yam had two hours before the supernova would dip too low in the sky for the telescope to see it. Still more luminous than a billion suns, the supernova outshone the combined light from all the
konstrueerivad ja jutustavad sama hästi kui lõpmatus hulgas variatsioonides lugusid. Calvino loomingus on tunda tugev traditsioonilise folkloori mõju. Ta ka kogus ja avaldas oma töötluses mahuka kogumiku itaalia muinasjutte. Peateoseid. "Ämblikuvõrkude rada" 1947 "Poolitatud vikont" 1952 "Itaalia muinasjutte" 1956 "Parun puu otsas" 1957 "Olematu rüütel" 1959 "Kosmikoomika" 1965 "Nähtamatud linnad" 1972 "Palomar" 1983 "Ameerika loengud" 1988 (postuumselt) Itaalia neorealiste Alberto Moravia (Pincherle), 1907 – 1990. Tuntuim teos romaan „Konformist“, 1951, eesti keeles 1990. Romaanid „Ükskõiksed“, 1929, eesti keeles 1984, „Roomlanna“, 1947, „Põlgus“, 1954, „Naine Ciociarast“, 1957, kogumik „Rooma jutustused“, 1954, nendest eesti keeles valik „Rooma novelle“, 1957. Elsa Morante, 1918 – 1985, Moravia abikaasa, teosed hõlmavad luuletusi, muinasjutte,
annaabi.ee 
