Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
Eestimaa veed olid kalarohked (suur saagikus Peipsi järvest). Võrreldes keskajaga vähenes mesinduse osakaal.[Uued
olud andsid aktiivse majandustegevuse üksnes sadamalinnadele.XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale,
oma positsioone säilitas siiski ka Tallinn. Narva oli tähtis linn, taheti teha isegi Rootsi teiseks pealinnaks. Baltimaid
nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Eksport: teravili, lina,kanep,(tõrv, tökat, mastipuud, palngud, lauad-ja muu
laevaehituse materjal). Import: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol. [Linnaelanike oluliseks tegevusalaks
jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvis vähemalt 3
vastava eriala meistri olemasolu. 1675- kaotati Olevist gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid
manufaktuurid. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Näljahäda ajal 1695.-1967. aastal toetasid kohalikud