Ida-Virumaa rahvakultuur
saanud ruudukujulised narmasääristusega suurrätid. Varasemad suurrätid olid halli keskosa ja
mustade või pruunide ääretriipudega, randiga, hilisemad läbiruudulised. Erinevalt sõbast, mis
võeti õigadele ühte külge pidi, kanti suurrätte diagonaalselt kokkumurtuna.
6
Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed
lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber
pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma.
Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti
siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või
-pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid
Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud
laulatusel pärg peas.
annaabi.ee 
