Eesti hülged
Paljud
hülgeliigid veedavad elu, katsumata kordagi kivi, sest merejää on oma ääretu ulatusega hea
pelgupaik maismaakiskjate eest ning igal aastal uuesti tekkiva külma alusena vaba paljudest
pinnases peituvatest haigusetekitajatest. Seetõttu on mõistetav, et enamik tänapäeva pärishülgeid
(Phocidae) elab suurte laiuskraadide külmuvates meredes. Küll pole sinna ilmselt kunagi jõudnud
nende ürgseim vorm munkhülged, kes asustavad Vahemere koopaid ja Vaikse ookeani
palmisaari.
Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala.
Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele
kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade
liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal.
Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus
annaabi.ee 
