väikeste laste mälestuseks. Kuningas Heroodes lasi hukata Petlemmas kõik alla kaheaastased poisslapsed RUKKIMAARJAPÄEV 15. august-Jeesuse ema Maarja surmapäev. PAASTUMAARJAPÄEV 25. märts-Seotud kirikukalendri ja neitsi Maarja kultusega, kes oli alustanud paastu, kui peaingel Gabriel teatas talle lapseootusest PALMIPUUDEPÜHA (liikuv püha)-ehk urbepäev on, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Kiriklikult märgib päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega SUUR NELJAPÄEV-Suur ehk vaikne nädal on Kristuse kannatusnädal ja suur neljapäeval toimus püha õhtusöömaaega SUUR REEDE-Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma ja on kristlaste sügavaim leinapäev. VAIKNE LAUPÄEV- vaikne ootuse päev ja hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval ESIMENE ÜLESTÕUSMISPÜHA- Kristlaste suurim rõõmupüha, mis tähistab Jeesuse surnuist ülestõusmist LEHERISTIPÄEV- ehk taevaminemispüha on 40
sajandi lõpul seltsitegevuse hoogustudes populaarseks ning püsib stiilipidude kõrval veel praegugi. Kevad Kevade märksõnad on looduse ärkamine, muna kui elu sümbol, virkuse, ilu, vastupidavuse ja tugevuse taotlus. Kõige otsustavam põllutööde aeg täis ruttu. "Urvad sulle, muna mulle" Urbepäev on alati olnud pühapäeval täpselt nädal enne lihavõttepühi. Kirikuinimestele sümboliseerivad pajutibud palmioksi ning tuletavad meelde Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas palmiokstega käes teda tervitama tuli. Rahvakombestikus on teisiti. Urvaokste puudutus pidi andma elujõudu, tervist, virkust. Sellest tervistavast toimingust on teateid meie maa idapoolsest osast. Urbepäeva varahommikul tuli enne teisi tõusta ja magajaid urvaokstega "vitsutama" minna. Löömise taktis öeldi: "Terveks! Terveks!" või: "Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks! Tarka meelt pähe, hääd sõna suhu!" Urbijatele tuli lihavõttepühade ajal
annaabi.ee 
