Tõde ja Õigus II Terve tekst
Tigapuult:
,,Aga see, mis see seal on?"
,,Ah see! See on vana kirik, klooster. Ligi ei maksa minna, võib kaela sadada ja siis pole nalja.
Küll sa pärast näed."
Indrek oleks tahtnud seista ja vaadata -- kaugelt, läbi raagus puude, sest nõnda ei võtnud silm
kõiki kontuure ja kujutlusvõim võis omandada vaba lennu. See suur ja ähmane aina nagu
kasvas, kui teda eemalt vaadata, ja muutus aina ähmasemaks. Ja äkki Indrekul tuli meelde
kuski geograafias nähtud pilt palmimetsaga, kus ilmub elevant oma londi ja pakkjalgega, nagu
oleks sel hoonel ja lõunamaa hiigelloomal midagi ühist. Kaua, kaua Indrek mäletas neid
varemeid ikka niisugustena, nagu ta neid näinud esimesel korral poolviirastusena, ja ikka kerkis
selle nägemuse kõrvale teine -- päikeseküllane maa palmimetsa ja elevandiga.
Kui nad viimaks alla linna tagasi jõudsid, ütles Tigapuu:
,,Täna oleme poodi hiljaks jäänd, sinna lähme mõni teine kord. Ja kui tõtt öelda, siis polegi meil