võitma kaks geimi vastasest rohkem. Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest. Naised mängivad kolm ja mehed maksimaalselt viis setti. Suuremad turniirid · Davis Cup · Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises (Wimbledon) · Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises (Roland Garros) · USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open)
võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus · Blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on veel teisigi erinevusi.Näiteks mänguväljak on väiksem ja mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba. Rannavõrkpall on suurem, kui saalivõrkpall aga kaalub sama palju. Kokkuvõte Võrkpall on pallimäng, kus võistlevad omavahel kaks võistkonda. Saalivõrkpallis on ühes võistkonnas 6 mängijat ja rannavõrkpallis on korraga 2 mängijat ühel poolel. Kahe võistkonna vahele on tõmmatud võrk ning väljaku ulatus on kindlalt piiritletud. Mängu juhivad kolm kohtunikku, kel neist igaühel on oma
rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on teisigi erinevusi. Väiksema mängijate arvu tõttu on mänguväljak väiksem (9×18 m asemel 8×16 m). Peale mänguväljaku äärejoonte ei ole väljakul teisi jooni, ei ole joont võrgust 3 meetri kaugusel ega vastavat viga, pole ka joont võrgu all ega vastavat viga. Seega tohib jalga võrgu alt läbi panna ükskõik kui kaugele, kui vaid sellega vastaste mängimist ei takistata. Mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba, asetuse vigu ei ole. Rannavõrkpallipall kaalub 260–280 grammi nagu saalivõrkpallipallgi, aga ta on viimasest pisut suurem (ümbermõõt on 65–67 cm asemel 66– 68 cm) ja mitte nii täis pumbatud (siserõhk on 0,3–0,325 at asemel 0,175–0,225 at). Rannavõrkpall olümpiamängudel 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas oli rannavõrkpall näidisala. Alates järgmistest olümpiamängudest on
Sõltuvalt strateegiast võib mängijate asetus olla absoluutselt erinev. Igal positsioonil on oma kindel nimetus.(1) Matsi struktuur The toss ehk mündivise Mängu toimumise päeval kontrollivad kaptenid pitchi, et kindlaks teha seda millised pallijad sobivad vastava väljakuga ning valivad oma meeskonna 11 mängijat. Mõlema meeskonna kaptenid viskavad seejärel münti selleks, et kindlaks teha see meeskond kelle valida on kas nad battivad või pallivad esimesena.(1) Overid Iga inning on jagatud over'iteks (pallimisvoorudeks). Iga over koosneb kuust järjestikusest "õigest" (legal, vaata "Extras" peatükki täpsustuste kohta) pallingust sama pallija poolt. Ükski pallija ei tohi pallida kahel järjestikusel overil. Overi lõppedes võtab pallija väljakumängija positsiooni ning teine väljamängija läheb pallima.(1) Peale igat overit vahetatakse battimise ja pallimise pooled ja väljakumängimise
annaabi.ee 
