Jalatsite moe ajalugu
värvilisest Moroko nahast ja naistele riidest või pehmemast nahast.
Kummitööstuse areng pakkus india-kummi näol võimalusi niiskuse ja mustuse vastu.
Charles Dickens kutsus selliseid jalatseid ,,väikesteks tuletõrjeämbriteks"
Puuvillariie leiab kasutust naiste suvekingade valmistamisel. Kuna eksperimenteeriti
ohtrasiti ja masinal tootmine tõi hinna alla, siis jõuti arusaamisele, et on lihtsam toota
jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga
võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid.
Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste
jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba
ennekuulmatu 6,5cm. Jalavõlvi tugevdamise tehnoloogia jõuab järele alles 1880ndatel.
Kuna kitsaid jalgu peeti väga noobliks siis valmistati naistele jalanõusid ikka väga kitsal
liistul hoolimata sellest, et pealsed üle tallaääre maad riivasid