vähemalt 32,7 m/s (12 palli). Orkaanide eluiga on tavaliselt 5-10 päeva. Briis koosneb kahest osast: mere- ja maabriisist. Merebriis on iseloomulik päevasele ajale, eriti pärastlõunale ja puhub veekogu poolt, mistõttu selle teke ja jõudmine rannikule on seal temperatuuri langemise põhjuseks. Maabriis on iseloomulik öisele ajale ja on merebriisist nõrgem, sageli vaevutajutav. Tormiks loetakse (püsi)tuuli, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s. See tuleneb pallilisest skaalast (Beaufort'i skaala), kus tormiks loetakse tuule kiirust vähemalt 9 palli, mis võrdub 20,8-24,4 m/s. Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega ja tavaliselt hiljemalt poole tunni jooksul tuul jälle nõrgeneb. Enamasti kestab pagi mõned minutid, millele järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ja seejärel taastuda.
roietevahelised vagumused pole eristatavad. 5 rasvunud üle 30 Roided pole nähtavad, peal tugev rasvakiht, ümar selja ristlõige, esiletungivad rasvakogumid, vaagna ja sabajuure ümar välimus. Optimaalseks toitumusastmeks sellel skaalal loetakse 3,0 kuni 3,5 palli. Wildmani 5-pallilisest hindamissüsteemist on edasi arendatud vastavalt nende autorile A.J. Edmondsoni (1989) ja J.D. Fergusoni (1994) toitumuse hindamise süsteemid. Mõlemad süsteemid kasutavad viiepallilist skaalat 0,25 pallilise astmega. A.J. Edmondsoni poolt välja töötatud hindamisskeemis vaadeldakse kaheksat erinevat kehapiirkonda, mis on paigutatud kolme gruppi: 1) nimmepiirkond; vaadeldakse nimmelülide ogajätkeid, ogajätke ja ristjätke vahelist nurka, eraldi ristjätkeid ning
annaabi.ee 
