Eesti kliima
Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid
õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti
on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada.
Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem.
Pilvisus
Hinnatakse 10 palli süsteemis.
Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku,
rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais,
juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3).
Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele keskmisi näitajaid on
harva. Kõige sagedamini on kas täiesti pilves või selget ilma. Seega eripära!
Eriti selgelt tuleb kevadel ja suvel välja, et rannikul on pilvisus väiksem. Põhjuseid on kaks:
temperatuur ja aluspinna ebaühtlus. Meri on jahedam ja tasasem.