Müüt maailma loomisest
Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda
veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise
asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru
ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse.
Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta
viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele
pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks.
Järsku hakkas Maa väga kiiresti suurenema. Imelik märkas, et tema pisaratest olid
tekkinud tohutult suured veekogud: mered ning ookeanid. Peatselt aga kera
seiskumine peatus. Olend mõtles, et lendaks õige sinna peale. Kuid oh häda, see
pallike oli veel natukene kuum. Nii pidigi ta ootama mõne aja, enne kui sai Maale
minna. Ent Nõsõnõsõ murdis pead, sest igal pool oli nii pime. Korraga tekkis
mehikesel köhahoog