Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. · Hoone ehitamist alustati 1893-96 vanema baroki stiilis mõisa asemele. · Projektil osalesid P.Subanejev, E. Schwarts jt. ehitustöid juhatas Saaremaalt pärit A.Saar. · Alates 1620
Kaitseala: mida kaitseb üldine vbs õ? Kas kaitsud on kõik vabadussfäärid, kõik tegevused, mis ei ole kaitsud eriliste põhiõigustega või on kaitsud ainult nö väärikaimad vabaduse teostamise viisid (teooriate põhiküsimused) Teooria 1: Väärikamate vabaduste selgeks tegemine assamblee kokkuvõtest tulenevalt - Runnel töö // Kama puhkus // Kask armastus // Pallaste – palvetamine (kitsas) Teooria 2: Põhiõiguse kandja peab ise määrma kindlaks, kuidas tema üldist vabadust testab ja see on kaitsud; kaitsud on paraku ka narkootikumide tarbimine, vägistamine, tapmine, aga õnneks ei ole see kaitse tugev, vaid sellistel tegevustel on ilmsegelt vastas teiste inimeste õigused ja selliste tegevuste piirangud on loomulikult piiratud (lai)