Adamson-Ericu kunstimuuseumi retsensioon
Kõige rohkem
tegeles ta maalimisega, kuid ta oli ka väga mitmekülgne tarbekunstnik. Ta looming on
isikupärane ja elegantne, sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti
rahvusliku kunstitraditsiooniga.
Oluline oli ka Adamson-Ericu osa kunstipedagoogina ning kunstiinstituudi ja
tarbekunstikombinaadi ,,Ars" organiseerijana sõjajärgseil aastail. 1921. aastal astus ta
kunstikooli Pallas, kuid õppetööst ta osa ei võtnud, ning pallaslaseks teda lugeda ei saa.
1923. aastal sõitis Adamson-Eric Berliini tarbekunsti õppima. Peale seda sõitis kunstnik
1924. aasta kevadel Pariisi, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks pidama.
Kahekümnendate lõpu poole kujunes valitsevaks zanriks natüürmort. Sageli olid
need ülaltvaates.Kunstnikku on köitnud erinevate materjalide ja vormide plastika edasi
andmine. Värvilahenduseks on kahvatu või sügav-tume koloriit.
1942