Tarvastu rahvarõivas
Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad
varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures.
Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika
rinnalõike kaudu parem last toita. Särgi peale, seeliku alla küljelõhiku kohale, sätiti
lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest.
Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast
pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud
riidest, mille lõim oli linane ja kude villane. Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse
kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda
toredam. Pikitriibuline seelik kooti valdavalt punase põhjaga ja triibustik ei muutunud
oluliselt kogu 19. sajandi jooksul. 19. sajandi teisel poolel asendati mahedate
annaabi.ee 
