Tarvastu rahvarõivas
muutumise märksa intensiivsemaks. Vanematel seelikutel olid triibud laiemad,
uuematel kitsamad. Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Seeliku
sissepoole alla äärde õmmeldi kuni kämblalaiune linane riideriba, millel oli eelkõige
praktiline otstarve: see kaitses riiet alt määrdumise ja kulumise eest. Samas võis see
täita muud ülesannet: olles küllalt paks, hoidis see seeliku alt ilusasti laiali.
Suveseelikud ehk pallapooled olid algul valdavalt täislinased, hilisemal ajal hakati
nende kõrval järjest rohkem kandma poollinaseid, s. t. puuvillase lõime ja linase
koega seelikuid. Poollinased olid vastupidavamad ja seepärast eriti hinnatud
tööseelikutena. Pallapool pidi ulatuma sääremarjast allapoole. Seeliku alumist äärt
kaunistas 45 sentimeetri laiune tumesinine pook, mis kooti samas tehnikas nagu
naiste vöödki, kuid mille äärekiri polnud sümmeetriline. Pooga süda tehti alati
annaabi.ee 
