põhiplaan. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal John Vanbrugh (1664--1726) Vanbrugh, kes oli peameister lossiarhitektuuri alal, oli võlutud Versailles' lossi majesteetlikkusest ja seda püüab ta saavutada ka oma ehitistes Blenheim Palace Howard Castle Inigo Jones. Tema ehitistest on säilinud Whitehalli lossi pidusaal. Jones oli mõjutatud Palladiost, kirjutas isegi mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat. Whitehalli lossi pidusaal William Chambers (1723--1796) XVIII saj kuulsamaid meistreid Gigantse Somerset House'i ehitaja Londonis Somerset House William Kent (1684--1748) Arhitektina, veel rohkem aga aiakunstnikuna on väga hinnatud
Inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. 12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13. Kes oli Bramante ja millega ta on kunstiajalukku jälje jätnud? Arhitekt, kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. 14. Mis on palladianism ja kellest see alguse sai? Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus. Sai alguse Andrea Palladiost, kes püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15. Kes oli kõrgrenessansi maalikunsti suurimaks esindajaks? Nimeta tema töid. Leonardo da Vinci. Kuulsamad tööd: ,,Püha õhtu söömaaeg" ja ,,Mona Lisa" 16. Nimeta veel kuulsaid kõrgrenessansiaegseid maalikunstnikke. Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse madonna"), Michelangelo (,,Taavet", ,,Mooses") 17. Mis maades peale Itaalia veel renessanss levis? Nimeta 3.
kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks. Sel alal sai teerajajaks inglise 17.sajandi I poole väljapaistvaim arhitekt, rahvusliku ehituskunsti rajaja Inigo Jones. 1618. Aastal asus ta tööle Londoni ehituskomisjoni linnaplaneerija ja arhitekti ametikohale. Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles ainult ühte hoonet, selle otstarbekust ja mugavust, siis Jones lähtus linnast kui terviklikust organismist. Esimesena pani Jones uues linnaplaanis paika Covent Gardeni, mille rajamisest sai alguse Londoni geomeetrilise põhiplaaniga väljakute ja skvääride loomine - tegelikult olid need regulaarse linnaplaneeringu esimesed killud, mis lülitati inglise linnade keskaegsesse tänavastikku.
annaabi.ee 
